San Cristobalis kohalikus tänavasööklas. Minu ees on tamale - kas magusa või soolase täidisega maisimöks, mis on maisilehe sees ära aurutatud. Ei saanud ei minu ega Mirru lemmikuks. |
Mehhiklastel on kombeks süüa snäkiks puuvilju, kuhu peale on puistatud tsillipulbrit ja laimimahla. Mirjam ja Jesica söövad kohaliku valget krõmpsuvat vilja, mis maitses nagu hernes. |
Väga tavaline hommikusöök - värsked puuviljad ja müsli, värskelt pressitud mahl ja kohvi. Aeg ajalt premeerisime ennast ka hotcakes'idega. Meie mõistes paksud pannkoogid vahtrasiirupiga. |
Meie mõlema lemmikuks kujunes asjaolu, et iga nurga pealt saad sa värske mahla või smuuti meie mõistes naljahinnaga ehk 20 kuni 30 peeso eest |
Jook, mis läheb suvel kindlasti kordamisele. Klaasi põhja pressid 3 värske laimi mahla, lisad sortsu siirupit (või liksi) ja peale jääd ja mineraalvett. Refreshing drink! |
Maasika margarita (üks vähestest, mis ei maitsenud nagu tekiila sortsu ookeaniveega), corona ja salsakastmed, mis on laual igas Mehhiko söögikohas |
Minu lemmiktacod (ja ainsad mille puhul ma olin kindel, mida ma tellin:) - tacos al pastor |
No comments:
Post a Comment