Pirukas röstitud peedi ja sinihallitusjuustuga

Selle talve avastus ja suur lemmik oli minu jaoks peet. Kõige rohkem sai seda söödud niimoodi, et koorisin kolm rusikasuurust peeti ära, lõikasin viiludeks, puistasin üle meresoola, jahvatatud pipra, tüümiani ja oliiviõliga ja röstisin ahjus 200 kraadi juures ca 40 minutit. Ahjust tulnuna veits balsamicot peale. Sellisel kujul läks teda salatitesse, võiku vahele ja erinevatesse pirukatesse. Ja neid peedipirukate retsepte sai läbi loetud üksjagu, täiusliku otsingul. Kuig peedihooaeg hakkab läbi saama, siis panen piruka siia kirja, et järgmisel talvel enam otsast hakkama ei peaks. Oma eelmise suve tomatisupi retsepti ma avastasin et olen suutnud unustada näiteks.

Põhi:

500 g lehttainast

Täidis:

3 rusikasuurust peeti
Maitsestamiseks meresoola, pipart, oliiviõli, tüümiani, balsamicot

1 pakk Aura sinihallitusjuustu
2 dl riivjuustu
2 dl vahukoort
1 muna

Koori ja viiluta peedid. Pane ahjuplaadile, maitsesta meresoola, tüümiani ja pipraga ning piserda peale oliiviõli. Küpseta 200 kraadi juures ca 40 minutit, peedid peaks jääma veidi krõmpsud. Rulli lehttainas lahti, nii et saaksid sellega vooderdada lahtikäiva vormi. Servad võivad veidi üle vormi serva rippuda, lõika kääridega ülejäägid ära.

Võta peedid ahjust ja piserda üle balsamicoga. Lase paar minutit jahtuda. Pane peedid piruka põhjale, murenda peale sinihallitusjuust, jäta natukene ka piruka peale murendamiseks. Klopi lahti 1 muna, sega juurde vahukoor ja riivjuust. Maitsesta soola-pipraga ja vala segu pirukale. Küpseta 200 kraadises ahjus pool tundi või kuni piruka sisu on hüübinud. Lase ahjust tulnud pirukal veidi jahtuda, muidu võib sisu veidi laiali valguda.

Väga hea koos rukola-parmesani salatiga, mis on läbi segatud mee-õli-balsamico kastmega.

Lihavõtted

Lihavõteteks oli mul kindel plaan teha pashat, mida ma varem teinud ei olnud, ja värvida sibulakoortega mune, mida ma olin varem korduvalt teinud aga kuidagi viimastel aastatel on see vahele jäänud. Sibulakoori pidin kaasa võtma Saaremaalt aga otseloomulikult unustasin. Suundusin siis kohe nädala alguses Stockmani sibulaletti rüüstama, enne kui keegi veel sellele heale mõttele tuleb. Kotitäis koori ja üks sibul saagiks, võis projekti õnnestunuks lugeda.

Pashaks kasutasin Toidutare kuumutamata pasha retsepti. Täidiseks kuivatatud aprikoose ja mandleid, kaunistuseks maasikaid ja viinamarju. Pasha tuli täitsa eeskujulik, aga kui inimesel ei ole koogisöömisgeeni, siis nii ongi. Pool pashat läks Silveri juurde pühapäevase grilli kingituseks:)

Mune värvisime reede hommikul, ei jaksanud pühapäeva ära oodata. Isegi Taavi andis oma panuse ja Family Guy Star Warsi osa saatel sai 12 muna sibulakoortesse ja köögikäterätikusse keeratud. Kahjuks oli tegemist kuidagi nõrkade munadega seekord, sest 12st munast vist 4 olid ilma mõradeta. Kanadel vist kaltsiumivaene talv seljataga.

Kuigi reedene ilm ei olnud nii hea, kui eelnevatel päevadel, siis olin piisavalt kaua unistanud esimesest grillist, nii et väike pilv mind enam ei takistanud. Grillilt sai tolm pühitud ja ka ilm otsustas koostööd teha ning päike tuli välja. Võtsin veel biinbäägi ja matkatooli kaasa ning ehitasime pappkastidest ja vaibast väikse lebomati. Ka ürdikorv kolis õue - asutasin sinna elama mõned vihmaussid ja värsket mulda. Aiahooaeg sai ametlikult avatud seega.

Pelmeenid

Võtsin ennast kokku ja teostasin ammuse mõtte teha ise pelmeene. Inspiratsiooni sain nii Oma Maitsest ja Tuuli Toiduteemal blogist kui ka juhuslikult internetis kolades leitud Roman Zaštšerinski ja Igor Andejevi videoretseptist. Veidi süvenedes selgus, et videoretsepti all toodud kogused ja retseptis kasutatav ei lähe päris omavahel kokku. Suvest oli mul alles ka Vene Köögist maha kirjutatud pelmeeniretsept. Tainaks kasutasin Oma Maitse versiooni, täidis oli loominguline.

Tainas:

400 g jahu
soola
1 muna
1.5 dl vett

Täidis:

550 g kodust hakkliha
suur peotäis soolapilvikuid
1 sibul
küüslauku maitse järgi (mina panin 2 küünt)
basiilikut
soola, pipart

Taina jaoks segasin kausis jahu soolaga, tegin keskele süvendi, kuhu lõin muna. Segasin muna tainaga ja lisasin seejärel vett. Sõtkusin ca 5 minutit, kuni tainas oli ühtlane ja sile. Panin kile sisse ja külmkappi ca pooleks tunniks.

Täidise jaoks hakkisin pilvikud hästi peeneks ja segasin hakklihaga. Hakkisin ka sibula ja küüslaugu hästi peeneks ja hautasin või-õli segus läbi ning lisasin tainale. Maitsestasin soola-pipraga, hakkisin ka natukene värsket basiilikut sisse.

Taina rullimiseks kasutasin pastamasinat. Lõikasin tainakoguse neljaks, neid tükke millega parajasti ei tegelenud hoidsin väikses läbipaistvas kilekotis. Pastamasinast lasin taignatüki kõigepealt läbi nr 2 suuruseks ja siis 4. suurusega. Minumeelest oli see sobiv paksus, proovisin ka 5. suurusega (ehk siis veel õhem, kui 4. ) aga siis oli pelmeene juba raskem valmis vormida ja tainas kippus rebenema sealt, kus ilmselt ei peaks.

Kui siiamaani oli pelmeenitegu kuidagi väga lihtsalt ja kiirelt käinud ja ma olin juba vaimustuses, KUI lihtne pelmeene teha on, siis nüüd tuli veidi keerulisem osa - kuidas vormida üks eeskujulik pelmeen, enne kui tainas ära kuivab ja ilma, et täidis plehku paneks ja tulemus ikka pelmeeni mitte tainaplönni meenutaks. Esimesed katsetused olid päris piinlikud tuleb tunnistada:)Aga ma ei heitnud veel meelt ega ka pelmeeni nurka ja vaikselt hakkas looma. Kõige paremini toimis minu jaoks selline skeem:

Rullisin 1/4 tainast pastamasina vahel ära (kuni nr 4ni)
Panin lauale (ilma jahuta) ja lõikasin klaasiga kettad
Ülejäänud taina harutasin üles ja tegin palliks ning panin läbipaistvasse kilekotti. Seal läks see jälle niiskemaks ja pehmemaks, sai hästi uuesti rullida hiljem)
Võtsin ketta laualt peopesale lauapoolne külg ülespoole (see on oluline just nende pelmeenide puhul, mis olid juba mõnda aega laual olnud, sest lauapoolne külg oli niiskem ja pelmeeni oli parem kinni suruda)
Keskele täidis ja siis mööda serva surusin sõrmedega kinni
Valmis pelmod panin jahusele lauale
Need, mis kohe söömiseks ei läinud panin lõikelaual sügavkülma ja külmununa korjasin ziplock kotti kokku

Pelmeene keetsin puljongis, kuhu panin ka tüki võid. Sõin värske kurgi, hapukoore ja rohelise sibulaga.