Lõbusad viinerid spagettidega

Juhtus olema selline õhhh päev – vihmane, jube tuul, tööl rapsimine ja üleüldse selline – nõme päev. Enne kojuminekut nägib FBs ühte pilti

No ma lihtsalt pidin neid saama. Torkisin siis kodus viinerid spagettidega läbi – ise muheledes juba – ja panin potti keema.

Kurnasin ära, panin potti tüki võid, aroomisoola ja ohtralt riivjuustu. Juurde täielik vanakooli klassika – ketsupi-majoneesikaste. Ausõna ei mäleta, millal ma viimati omaette oleks söönud ja toidu üle itsitanud. Tunni aja pärast oli juba vol 2 Taavile. Samamoodi kostus köögist kihistamist. Lõbus:)

Sügisene jänku ahjupotis

Oktoobri esimene nädalavahetus langes seekord kokku põdrajahi hooaja avamisega. Mina sattusin juba teist nädalavahetust järjest Saaremaale ja plaanisin ahju pista ühe lambakintsu – 29. september oli Mihklipäev, mis tähendab oinastele teadagi mida. Seekord läks aga nii, et mõni oinas võib mõnda aega kergemalt hingata, sest pimedal sügisõhtul kohtus minu isaga üks jänes. Jänesele see kohtumine paraku väga hästi ei lõppenud.

Et jänese ohverdus poleks asjata, otsisin välja ühe kunagi Ekspressist välja lõigatud retsepti, kus kohtuvad omavahel küülik ja õunad. See sobis ideaalselt, sest Laimjalas on sel aastal õunu nii palju, et isegi pärast kolme nädalavahetust õunamahlategu on puud ikka veel lookas.

Kuna originaalretsept oli küülikuga, meil aga oli metsas kasvanud jänes, siis läks retsept veidi muutmisele. Pikendasin nii marinaadis kui ka ahjus oleku aega ja lisasin veidi tüümiani, mis metsloomaga hästi kokku sobib.

Minul vedas, sest küülik oli isa poolt eelnevalt tükeldatud. Kes katsetab poest ostetud „ühes tükis“ küülikuga, siis tükeldamisel on abiks on Heimar Kuuskleri pilt-juhend:

Marinaad:

1 klaas õunamahla või õunaveini
3-4 hapukamat õuna, kooritud ja viilutatud
1 sl mett
1 loorberileht
Värsket tüümiani
Musta pipart

Hõõru liha marinaadiga sisse ja pane 1-2 päevaks kile alla külmkappi. Aeg-ajalt võib liha keerata, üle hõõruda, et marinaad paremini jaguneks.

Valmistamine:

Sellerivarsi
200 ml kohvi-või vahukoort

• Kuumuta õli pannil, kuumal pannil prae tükid kiirelt igalt poolt üle, et mahlad kinni jääksid. Soovitan kasutada rasvapüüdjat, et vältida kuuma õli pritsimist praadijale ja ülejäänud köögile. Korraga prae pannil max 2 tükki, kui panni liiga täis laadid, lähevad tükid hauduma ja see ei ole hetkel eesmärk.
• Lao tükid malmpotti, lisa marinaad ja natukene kuuma vett. Pooled õunatükid võid välja võtta ja lisada mõned sellerivarred.
• Küpseta ahjus 160 kraadi juures vähemalt 2h. Peale 2 h võid kuumust alandada 120 kraadini ja veel tund aega küpsetada.
• Lõpus lisa ahjupotti pakk kohvi-või vahukoort, tõsta kuumus 200 kraadini ja lase 15 minutit kastmel potis ahjus podiseda.

Juurde võib valmistada kartuliputru, kartuligratääni, ahjupeete- ja porgandeid, rohelist salatit jne. Kõik jäneste lemmiktoidud sobivad hästi:)

Kartuligratään

Kartuligratään on vist üks mu lemmiktoite kartulist. Kuna tegemist on päris rammusa roaga, siis on ta minu jaoks selline sügis-talvine toit, mis tulebki meelde umbes sellel ajal kui kindaid peab hakkama kandma. Kuna ma teda niimoodi hooajati teen, ja ma olen ta alati mingitest erinevatest retseptidest kokku kombineerinud, siis seekord ma kirjutan selle üles. Et ei peaks iga sügis otsast peale hakkama.

Sellest kogusest piisab minumeelest 6le, kui sööjad on ainult tüdrukud, siis rohkematele:)

Retsept:

1.3 kg kartuleid (ma panen alati 1-1.5 kg vastavalt sellele, palju sööjaid on ja mõtlesin, et panen siis konkreetsuse mõttes 1.3 kirja )
200 ml kohvikoort
200 ml vahukoort
50 g võid
2 küünt küüslauku
150 g riivjuustu
Värsket või kuivatatud tüümiani
Soola, pipart, kartulimaitseaine (jah, mulle tõesti meeldib kartulimaitseaine, tunnistan ausalt üles:)

Valmistamine:

Koori ja viiluta kartulid õhukesteks viiludeks – mida õhemad, seda kiiremini küpsevad. Mina niipalju alati nikerdada ei viitsi, teen sellised enam vähem õhukesed. Poti põhjas sulata või, lisa küüslauk ja koored. Kuumuta peaaegu keemiseni, lisa pool riivitud juustust ja maitsesta tüümiani, soola, pipra ja kartulimatseainega.

Ja nüüd! Trikk mis muutis gratääni tegemise imeliselt lihtsaks. Enamus minu gratäänid on valminud peene käsitööna – kartuliviile kunstiliselt kiht kihi haaval vormi ladudes. Minu meelest kartulite koorimisega võrreldes sama tüütu töö. Aga siis muutus kõik kui ma lugesin ühte Jaime Oliveri retsepti ja avastasin sealt imelihtsa nipi – hüvasti ladumine! Niisiis, lisa viilutatud kartulid potti, kuumuta keskmisel kuumusel niikaua, kuni segu hakkab vaikselt podisema ja siis veel ca 5 minutit. Määri ahjuvorm võiga ja vala kartuli-kooresegu vormi. Raputa vormi veidi, nii et kartulid ise ennast kenasti kihiti seavad. Fantastiline, aitäh Jaime! Raputa üle ülejäänud riivjuustuga, kata fooliumiga ja küpseta ca 35-45 minutit ahjus. Katsu, kas kartulid on pehmed, eemalda foolium ja lase juustul pealt kuldseks küpseda. Võta ahjust välja ja lase vormil veidi jahtuda.

Tulemuseks peaks olema väga mõnus kreemja kastmega vorm. Kui soovid, võid koored asendada lahjemate variantidega, aga see võtab kohe ka vormi kreemisust alla. Nt piim+kohvikoor, piim+vahukoor, kohvikoor+kohvikoor jne. Ainult piimaga jääb minumeelest liiga ebakreemine.